Fondi juhtimise põhimõtted ja eesmärgid

Carolin Illenzeeri Fond SA Haridusfondi põhimõtted ja eesmärgid

Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fondi 1(edapidi ka CIF) eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest selleks, et aidata katta sihtrühma laste koolituskulud ja/või toetada nende huvitegevust. CIF’i allfondiks on Haridusfond.

Haridusfondi eesmärk on teenistusülesannete täitmisel langenud või raskelt vigastatud kaitseväelaste laste toetamine nende haridusteel, konkreetselt toetada laste hakkamasaamist ja toimetulekut ühiskonnas.

Võttes arvesse, et nii Euroopa Liidus tervikuna, kui ka Eestis on:
– Suureks probleemiks noorte (sh ka haritud noorte) tööhõive. Eestis oli 2011. aastal alla 25 aastaste noorte töötuse määr 22.3%. 2(EU keskmine 2012 aasta alla 25 aastaste noorte töötuse määr oli 22.9% 3).
– Suur on noorte väljalangevus koolist2, mis Eestis oli 2011 aastal oli 10.9% (EU keskmine 13.5%).
– Euroopa Parlamendi poolt on vastu võetud noorte haridust ja tööhõivet puudutavad resolutsioonid, nagu:
o Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsioon noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta ( 2012/2617(RSP))4
o Euroopa parlamendi 11.septembri 2012. aasta resolutsioon hariduse, koolituse ja Euroopa 2020 kohta5, milles on öeldud, et haridus-ja koolituspoliitika kujundamine on liikmesriikide avalik kohustus ning arvestades, et need valdkonnad nõuavad piisavat riigipoolset rahastamist, et tagada võrdne juurdepääs haridusele ilma sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise, rassilise või poliitilise diskrimineerimiseta” ja “üks eduka haridus­ ja koolitusstrateegia eesmärkidest peaks olema õppuritele selliste oskuste ja pädevuste andmine, mis on vajalikud nende isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse seisukohast” ja on rõhutatud, et” kriisi ajal on noorte tööhõive eriti ohus; rõhutab, et on oluline jälgida, kui kiiresti pärast haridustee lõpetamist saavad noored tööd, mis sobib nende hariduse ja teadmistega, ning hinnata selle teabe põhjal haridus-ja koolitussüsteemide kvaliteeti ning vajadust ja võimalust teha kohandusi” ja soositakse “erasektori sidusrühmade, eelkõige VKEde (väike-ja keskmised ettevõtted), kohalike ja piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi kõrgharidusasutuste ja ülikoolidega, et soodustada üliõpilastel tööturule sisenemiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist; tuletab tööandjatele meelde töö juhendamise olulisust, sest see aitab kaasa noorte kohanemisele tööelus” 
o Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsioon noortegarantii kohta6 kutsub “ liikmesriikide tööhõive-ja sotsiaalministreid üles leppima 2013. aasta veebruaris korraldataval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise-ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel kokku nõukogu soovituses eesmärgiga rakendada noortegarantii kavad kõigis liikmesriikides; rõhutab, et noortegarantii ei ole töökoha saamise tagatis, vaid vahend, mis tagab kõigile kuni 25-aastastele noortele ELi kodanikele ja seaduslikele elanikele ning alla 30aastastele äsja kõrghariduse omandanutele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikus haridusasutuses õpingute lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas”, et noortegarantii “aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” kolme eesmärki: 75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat on tööga hõivatud, haridussüsteemist varakult lahkujaid on vähem kui 10 %, ja vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest päästetakse vähemalt 20 miljonit inimest”.

Võttes arvesse, et
Eesti Vabariigi Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega ( RT I, 22.12.2012, 8) on sätestatud õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja kord, et tagada ligipääs kutseõppele, kutsekeskharidusõppele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet läbivat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.

Ja defineerides hakkamasaamise (toimetuleku) alljärgnevalt:
Hakkamasaamise (toimetuleku) all mõistame:

  • Võimet teha karjääri, kus inimese haridus-ja tööalane areng on kõigi tema elurollidega kooskõlas, vastates küsimustele: “Kes ma olen?”, “Kuhu ma tahan jõuda?” ja “Kuidas ma sinna saan?”;

  • Omandatud koolihariduse baasil hakkama saada töömaailma väljakutsetega, olla konkurentsivõimeline ja edukas nii argielus kui ka igapäevaste tööülesannete täitmisel:
    o Hakkamasaamise eeltingimusena nõuab see tahet, iseseisvust, otsustamisjulgust, enese motiveerimise- ja koostööoskusi;

Toetame:

  • Kutseõpet7,mis võimaldab koheselt minna õpitud ametiga tööjõuturule ja/või jätkata iseseisvalt õpinguid kõrghariduse saamiseks; Toetame võimaluste piirides kõrghariduse omandamist;
  • Toetuse saajate/taotlejate vanus on piiratud lähtuvalt täiskoormusega õppekaval õppimise normaalajast, ehk Taotleja ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest, samas Taotlemise piirvanuseks on 24 eluaastat (ka);
  • Toetuse suuruse määramisel võetakse arvesse ka kõik teised toetused, mida Taotleja saab või hakkab saama sh, kuid mitte ainult riiklik põhi-ja täiendav toetus, õppekulude, eluaseme- ja transpordikulude katteks.

Haridusfondile püstitatud eesmärkide täitmisel lähtume konservatiivsuse printsiibilkoostatud ootuste juhtimise mudelist, mis määratleb nii sihtrühma kui fondi rahastajate/annetajate õigustatud ootused ning nende ootuste täitmiseks fondi vajaliku reaaltootluse.

Ootuste juhtimine on tegevuste kogum, mis piiritleb haridusfondi toetuste kriteeriumid (võttes aluseks haridusfondi eesmärgi), mahu ja sihipärasuse, tagab haridusfondi eesmärkide täitmise ja haridusfondi jätkusuutlikkuse, sihipärasuse, toimimisselguse ja läbipaistvuse.

1. Millise koolihariduse omandamist toetatakse:
1.1.Kutseõpet põhihariduse baasil;
1.2.Kutsekeskharidust;
1.3.Kutseharidust keskhariduse baasil;
1.4. Võimaluse korral, sh, kuid mitte ainult, fondi piisavate rahaliste vahendite olemasolul:
1.4.1. Rakenduslikku kõrgharidust;
1.4.2. Bakalaureuse- ja magistriõpet.

2. Haridusfondi lisaväärtus on rajatud koostööle ja kaasamisele alljärgnevates vormides:
2.1. Mentorlusprogramm: CIF üks asutajaliikmetest on EROK, mis koondab paljusid juhte-ohvitsere ehk tööandjaid. CIF lisaväärtuseks on, kui need tööandjad kas võtavad või näitavad tahet võtta kohustused CIF Haridusfondiga hõlmatud lapsi erilise hoolsusega tööhõive küsimustes valvata, milleks:
2.1.1. Võimaldada neile töökohti vastavalt võimetele ja haridusele;
2.1.2. Olla neile mentoriks ja juhendajaks.
2.2. Partnerlusprogramm: CIF juhatus teeb koostööd nende õppeasutustega, kes soovivad panustada Haridusfondi (n Sisekaitseakadeemia), mille alusel kool võimaldab toetuse saajale õppimisega kaasnevate kulude (n tasuta ühiselamukoht, jmt) osalist vähendamist ja/või muid võimalikke soodustusi.
2.3. Allfond “Jooksev Hoolivus”: Ühekordsed tegevused, kus toetatakse näiteks koolikoti ostmist õpilastele, ekskursioonidel käimist, teatri ühiskülastusi ja huvialast tegevust.

3. Milliseid kulusid kompenseeritakse
Üldjuhul ei kompenseerita 100% õppega seotud kulusid. Toetuse suurus sõltub konkreetsest vajadusest, võttes arvesse perekonna toimetuleku võimekust ja muid olulisi näitajaid sh taotleja omapanust. Taotleja omaosaluse nõudega soovib Fond tagada nõutud hoolsuskohustuse ja vastutuse.
3.1. Kompenseeritakse õppimist ainult Haridusministeeriumi poolt akrediteeritud koolides8;
3.2.Õppetasu erakoolis õppimisel;
3.3.Õppetasu riiklikus koolis õppimisel;
3.4.Elamiskulud (üür, toit, transport) kokkulepitud ja jagatud mahus;
3.5.Õppetööks vajalike õpikute ja õppevahendite kulu;
3.6.Muud õppevahendid, sh, kuid mitte ainult arvutid ja tarkvara (piiratud määral erivajaduste korral);
4. Kuidas toimub toetuse andmine:
4.1.Arvestatakse täiskohaga õppimist (erandkorras, kui see on põhjendatud, toetatakse ka osalise ajaga õpet):
4.1.1. Toetuse saaja õpib täiskoormusega ja on semestri alguseks täitnud kasvavalt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või õpib täiskoormusega esimesel semestril;
4.1.2. Toetust makstakse välja semestrite kaupa ja järgnevate toetuste väljamaksmise eelduseks on toetuses seatud konkreetsete eesmärkide (ainepunktide, vm) täitmine toetuse saaja poolt, milleks toetuse saaja esitab CIF juhatusele iga semestri lõpus aruande;
4.1.3. Maksimaalne ühel õppeaastal makstav toetus ühe taotleja kohta on piiratud Haridusfondi võimaliku tootlusega vähemalt 50 000 eurot aastas ja ei ole üldjuhul suurem kui 1500 eurot.
4.2.Eelnevad tegevused toetuse maksmiseks
4.2.1. Taotleja esitab motiveeritud taotluse, milles toob ära:
4.2.1.1. Põhjenduse, mida ja miks soovib õppida ja nägemuse oma tulevasest tööelust;
4.2.1.2. Nõutavaid eeldusi tõendavad dokumendid (n õppeedukust ja õppimist tõestavad õppeasutuse dokumendid jm toetuse saamiseks CIF Nõukogu äranägemisel nõutavad vajalikud dokumendid);
4.2.1.3. Õppeasutuse nimetus ja õpitav eriala;
4.2.1.4. Toetuse vajadus (suurus) ja selle põhjendus;
4.3. Aruandlust toetuste taotlemiste, väljastamise ja kasutamise kohta korraldab CIF juhatus.
4.4.Toetuse andmise/mitteandmise otsustab CIF Nõukogu, vajadusel kaasates selleks eksperte.

5. Mis vanuseni toetatakse:
5.1.Kuni 24 (ka) eluaastani;
5.2.Kui perekonnas on raske majanduslik olukord või muud objektiivsed ja olulised põhjused, siis erandjuhul toetatakse ka vanemaid kui 24 aastaseid taotlejaid.

6. Tingimused, mis välistavad või lõpetavad toetuse:
6.1.Halb edasijõudmine/õppeedukus:
6.1.1. Õppeedukuse hindamise kriteeriumid- õppimine täiskoormusega (100%) ja algavaks semestriks tuleb täita kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht või õppida esimesel semestril täiskoormusega;
6.2.Õppe katkestamine, va ajateenistusse kutsumine, mille ajal peatatakse toetuse maksmine;
6.3.On omandatud eriala/amet ja soovitakse põhjendamatult uut ametit omandada;
6.4.Toetatakse ainult hukkunud ja haavatud kaitseväelaste lapsi;
6.5.Toetuse saajalt nõutakse väärilist ja vastutustundlikku (hoolast) käitumist.
6.6.Kriminaalkorras karistatus ja ebaväärikas käitumine üldjuhul välistab toetuse või peatab selle jätkumise;

7. Haridusfondi rahastamine Haridusfondi rahastamine toimub alljärgnevalt:

  • Asutajate sissemaksetest;
  • Asutajate edasistest eraldistest ja varalistest annetustest;
  • Teiste isikute rahalistest eraldistest ja varalistest annetustest, sh testamendi alusel saadud varadest ja vahenditest;
  • Fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavast majandustegevusest, sh Fondi vahendite paigutamisest saadavast tulust;
  • Muudest seadusega lubatud laekumistest ja tulust, sh:
    o Annetuste kogumine heategevusüritustel;
    o Annetuste kogumine spordi- ja kultuuriüritustel;
    o Partneritega koos läbiviidavad eriprojektid.


Haridusfondiga hõlmatavad lapsed

2015 aasta alguse seisuga on Haridusfondi tingimustele vastav laste arv 50.


1 http://www.carolinillenzeerifond.ee

2 Eurostat. Dashboard of EU Youth indicators. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/employment_social_policy_equality/youth_policy/dashboard_youth

3 Eesti kohta puuduvad andmed 2012 aasta kohta

4 Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsioon noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta ( 2012/2617(RSP)).

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012­ 0224+0+DOC+XML+V0//ET 

5 11.septembri 2012 aasta resolutsioon hariduse, koolituse ja Euroopa 2020 kohta (2012/2045(INI)).
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2012-0323+0+DOC+XML+V0//ET&language=ET
6 Euroopa parlamendi 16. Jaanuari 2013. Aasta resolutsioon noortegarantii kohta (201272901(RSP)). http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0016+0+DOC+XML+V0//ET&language=ET

http://kutseharidus.ee/2012/06/oppetoetustest-ja-oppelaenust-kutseoppurile/

http://kutseharidus.ee